Koostööst

Tegutseme ettevaatlikult. Mida see tähendab?
Tähendab seda, et me soov teha kõik korda on suur aga võimalused hetkel väikesed. Tahame kõik sõbrad külla kutsuda, pakkuda neile marjakooki, koduõlut ja saunamõnusid. Tahame külalistega istuda väljas terrassil ja mitte tuppa joosta kui vihmapiisad alla tulevad. Tahame nad majutada mugavatesse kämpingutesse, et nad ei peaks ilmtingimata linna tagasi sõitma. Oma käed aga kõike teha ei jõua ja ei oska ka. Tööde järjekord õues ja toas on nii pikk ning tihtipeale ei tea, kust alustada. Õhtuks tõden, et midagi ei jõudnud teha, ometi ei puhanud sekunditki.
Tuleb tähele panna, mida oleme jõudnud paari kuuga ära teha, ei saa vaid unistada, mida tahaksime siin näha. Nimekiri saab pikk ja tuju paraneb. Lepin, et ei saa kõike kohe.
Porgandeid ei saa enam kõrvalmaja poest. Kui tahan porgandeid, siis tuleb need kevadel maha panna.
Teen plaane tasapisi. Võtan ühe töölõigu korraga ja planeerime selle lõpuni välja. Otsustasime teha nii, et ei peaks ümber tegema. Läheb kauem aega aga seeläbi õpime koos. See on oluline.
Me vaidlesime alguses palju. Enamjaolt selliselt, kas porgandipeenras peavad porgandid kasvama reas või nii nagu ise tahavad. Kas puud on laotud sirgelt või viltu. Selliste asjade üle me enam ei vaidle. Ka selle üle mitte, kas neid porgandeid ikka üldse on vaja. Väikemees saab ju iga päev neist kõhu täis kui meil lõunaaeg jälle meelest läks. Nüüd vaidleme teistmoodi ja teiste asjade üle. Sisuliste asjade üle. Kui kõrgele tuleb kanala või kas vaja läheb selliseid või selliseid polte. Oleme perega koos palju õppinud. Koos on tore. Hoiame kokku!