Kuidas maitseb talv?

Just täna taas sinektikat harrastades tahaksin/saaksin öelda selliselt,

talv on siis ja selline nagu tuju
talv on tuju kui on külm
kui on soe, siis ongi hea
talv on soojas hinges ja ka peos

talv on pehme ja õhuline
talv on vastik ja õel
kui on terav, siis on külm
talv on selges mõistuses ja peas

talv on siis, kui luban
talv on siis, kui tahan
kui on pehme, siis on valge
talv on söödav ja mmm - umami.

Tegelikult on nii, et mulle pole iial talv meeldinud. Lapsepõlvest saati. Ei lumi, ei külm ega suuskade jm-ga ringi laskmine. Mulle ei meeldi end riidesse toppida, eriti veel see kui läheb nihusti ehk saab liiga vähe, siis on külm ja vastik. Mulle ei meeldi talvised teed, kui need on parkimisalal sodistes pudruhunnikutes. Mulle ei meeldi talvised aga muidu normaalsed naabrid, kes kühveldavad oma auto ümbert lume teise auto ette, et ise välja sõita. Elu sees ei hüppa ma lumme ega hulla nagu filmis.
Talvel olen ma talveunes, novembrist saati, kuni päikesetõusuni aprillis.

Sellel aastal oli talv  novembris ja talvelumi puhasvalge, kerge. Nii õhuline-kerge, et lumelabidaga vehkides liigesed kangeks ei jäänudki.

Sellel aastal on akna taga rasvatihased, mitte tuvid ja kajakad. Tihaserestoran on toitu täis!

Talv lõhnab puhtalt. Kuigi paaril korral on Kehra paberivabriku hais ka meie hoovi jõudnud. Jube!

Talv maitseb koduselt ja ahjusoojalt.

Kõigepealt oli kuut ...

Meie pere rääkis koera võtmisest juba kaks aastat. Valik osutus Ungari Linnukoer. Jahimehena linnukoerast huvitatuna hakkas abikaasa end tasapisi kurssi viima õpetuse jm. Vaatasime pilte ja videosid. Arutasime, kus ta võiks magada. Siis vahetasime elukohta, majja sobis koer ideaalselt.
Poisid olid koera võtmisest hasardis, arvestasime, et meil on loomad, peaks ikka karjakoera võtma. Hakkasid kuuti ehitama.

Vundament. Soojustus.

Terrass.

Väljavaade


Otsingud viisid meid Ukrainas elava koerani, maksime raha ära ja ootasime mitu nädalat, millal koer tuuakse. Siis selgus, et koera ei tooda, midagi riikide vahelise transiidiga. Osalise summa kaotasime, koerast jäime ilma.

Alustasime uuesti kutsika otsinguid ning jõudsime siiski esimese variandini - linnukoer. Otsustasime aga võtta mitte siledakarvalise vaid karmkarvalise. Nii elab ta paremini üle linnukoera ülesandeid täites soo ja võsa.

Eestis on nüüd ka karmkarvaline Ungari Linnukoer. Vuntsidega naine. Saipa

Esimesed nädalad hoiame palju saunas, ta peab kahjuks tihti omapead olema (pissimine) ja närimise kombed on ka. Muidu juba kuuletub, täidab korraldusi.

kaheksa pikkkkka nädalat

Pikk vaikeperiood ei tähenda blogimisest loobumist. Nii kergesti ma ei loobu...
Tegemist oli väga pika perioodiga, minu jaoks, valmis meie koridor, vets ja köögi peamine osa. Puudu on veel uksed.

Sellest oli juttu, et meie krundil toimis õuevets. Seda aegade algusest ning meie jaoks ka terve suvi. Käisime aida taga vetsus nagu 19. sajandil käidi. Kaasajastasime pisut seda varianti, kraanist tuli kätepesuvett ja käterätt rippus alati puhas. Suvi sai läbi, sügis tõi kaasa vihmavee, keerutava tuule ja vihmavarjuga pissiva poisi.

See tähendas meie jaoks pööret, vetsuremonti. Suveks sobis aga läbi aasta ja iga ilmaga üle hoovi jooksmine - see ei kõlba.

Noormees lammutas vaheseina.

Samal ajal tegelesime teemaga tervikuna. Vesi sai majja nii:
- paigaldasime biopuhasti. See tähendab seda, et meile ei pea (mitte kunagi) tulema fekaaliauto välja pumpama seda, mille oleme välja heitnud. Puudub igasugune hais mis viitaks septikus seisvale reoveele. Meil on kõige uuem tehnoloogia. Biopuhasti koosneb kolmest kambrist, doseerib ise baktereid mis puhastavad vett ning maapinda imbub 98% puhas vesi. Me ei saasta loodust ega sõltu kellestki/millestki. Me septik ei saa iial täis. Me maksime kolm koda rohkem kui mistahes teise septiku eest. Meil on maa sees terve süsteem mis ei külmu ja toas pole müra. Uhke värk!

Peale vaheseina maha võtmist, koridoris, jäi maasse auk, sealt jõudsid majja kõik süsteemid.

Põrandatalad võtsime üles, täitsime liiva ja seguga.

Töömehed ehitasid üles seinad.

Paigaldame 200 l boileri, see peaks meie vajadused katma.

Seinaplaat on hele, punase, musta ruuduga.

Koridor sai heleroheline uue välisuksega.

- kuna kaevust pumbatav vesi on õrna kollaka tooniga, nagu titepiss, siis otsustasime paigaldada musta värvi vetsupoti ja kraanikausi.

Nii jääb ära riid, kus poti põhjas on kollakas vesi nagu keegi poleks viitsinud vett peale tõmmata. Vetsupottki on terve süsteem, silmale paistab see nii, et ripub õhus või seinal. See pole maas, põrandat on nii lihtsam pesta.

- seina ja põrandaplaadid mängivad kooskõlas klassikat - punane-valge-must

duššisüsteem on pronksist ja retrohingega

Ja siin on jubedad pildid meie köögist. Valisin meelega ülekoormatud versiooni ja laotasin kõik kopsikud laiali, et pilt sööbiks mällu enne ja pärast. Tassisin pesuresti ka veel pildile.

Aga versioon - pärast - rahuldab meid täiesti.

puudu on veel integreeritava tehnika esipaneelid ja kappide uksed.

Kokkuvõttes olid need väga rasked nädalad, meie kõigi jaoks, sisuliselt piiratud vetsu ja ilma köögita. Seda oli raske üle elada, motiveerimine oli pere igapäevane teema. Õnneks paistab köögiaknast valge lumi ja ees on armas jõuluaeg!