Mulle meeldib ja ei meeldi : 2

+ Praegu meil on kaevust vesi, seda te juba teate. See tähendab, et meil ei ole masinat mis peseks pesu. Kuna meil on alles Tallinna korter, siis käime pesu pesemas seal. Sellega veab veel mõnda aega, sest meie korteril on ostja olemas. Suvepuhkuste tõttu ei saa kiiresti tehinguteni aga see selleks. Pesust. Märja pesu toome tagasi maale ja riputame nöörile kuivama. Teate kui hea lõhn on pesul. Lõhnavärke pole vaja lisadagi. Puhta looduse lõhn. Vaimustav.

- See on ikka täielik jama. Algul olid sääsed. Lugesin kuskilt, et peale Jaanipühasid nad kaovad. Vale. Veel tänagi ründavad. Nats vähemaks on jäänud küll.
Siis tulid herilased. Ma ei tea, kas remondi käigus segasime nende kodu või mis neid nii närvi ajas aga nad koondasid oma väed ja olid kõikjal. Kaks korda päevas nõelata saada on täitsa OK. Kolm on liiast. Väikemees ei tahtnud vahepeal üldse õue minna. Ka tema sai korduvalt nõelata.
Siis tulid lendavad sipelgad. Korstnast sisse ja luugi kaudu tuppa. Pidime ahju kütma, et neist lahti saada. Lugesime, et nemadki otsivad omale elamist. Aga kahe päeva pärast olid nad tagasi. Kütsime taas ja teipisime luugid kinni. Nüüd pole enam tagasi tulnud.
Ja viimaks on terve hoov täis musti ja kollase kõhuga lendavaid putukaid kes ei tee mitte midagi. Lihtsalt istuvad su peale ja ära ei lähe. Kuni maha lüüa. Ei tea, kes edasi tuleb?

Hea, et maja põlema ei läinud

Oli siis nii, et ma ei mäleta, kust täpselt me koju tulime aga kööki sisenedes oli selline niiske õhk. Oli mitu päeva sadanud. Ütlesin oma teismeeas pojale, et tee tuli pliidi alla. Ise läksin kotte tuppa viima. Aknast nägin, et poiss seisab pliidi ees ja vaatab allapoole. Kui olin taas tuppa tulnud, oli tulehakatis tehtud pliidi alla. Sinna, kus kuivi halusid hoitakse.
Kujutage ette!
"Ise ütlesid, et pliidi alla!" Õigustas end poeg.
Mismoodi veel öeldakse, mina ei tea.
Aga eeldada, et laps teab, oli ilmselt liiast.
Mõtlesin, kas koolis õpetatakse midagi sellist? Ilmselt mitte. Maal sündinud ja kasvanud lapsed saavad selle selgeks maast-madalast. Linnapoistel on keskküte. Maale kolijatele tuleb enne teha instruktaaz.
Järelikult pole kõik nii endastmõeldav.
Ja mina ei tea, mis veel ilmsiks saab tulla.

Siis mõtlesin veel, et kui meil on plaanis teha ajaloohõnguline tuba, et tutvustada lastele ja uurida neilt, mis asjad need nende arvates on, siis praegu küsin ma endalt - mille jaoks on lastel neid teadmisi vaja? Nad otsivad täna üleilma Pokemone. Milleks neile looreha või viljapeksu kepid?
Ma ei teagi nüüd ...

Veepäev ja Hoiame kokku meie moodi

Veepäev tähendab meil seda, et kuna vesi tuleb meil hetkel vaid kaevust mille saab kätte ämbriga, siis see on ettevõtmine ja majapidamises töö nagu iga teinegi. Veega tuleb täita saunas kuuma vee saamiseks paak pluss külmavee paak. Tomatite ja kurkide kastmiseks on vaja veega täita kaks tünni. Toas vee hoidmiseks suur kastrul ja vetsust tulles kätepesu paak samuti. Kokku on vaja 16 ämbrit vett. Veepäev tähendab seda, et iga päev seda teha pole vaja aga kui varud otsas, siis põhjalikult.

Hoiame kokku tähendab seda, et teeme töid mida teame, et tänapäeval käsitsi enam ei tehta. Tellitakse tehnika või spetsialistid vahenditega. Keegi ju ei vea käruga 14 tunni kruusa ümber maja ...
ega tasanda labidaga maad parkla jaoks, nagu meil see ees seisab.
Aga meie hoiame kokku, sest olen olen kaks kuud töötu ja meil pole spetsialistide palkamiseks raha.

Meil on basseini asemel veekauss. Miks? Sest ma ei taha mõeldagi, et kui mu bassein mahutab 4800 l vett, siis see on 480 ämbrit ...

Abikaasa on tagasi ..., jätk loole "oli meil seda jama vaja?"

Abikaasa on tagasi!
Ei, ta pole ära käinud!
Aga harjumisega oli väga raske ja kergesti loobumas oli ta küll.
"Müüme maja maha ja elame korteris edasi. Võlgadesse jääme aga elame üle." Pakkus ta siis, kui maja välisvooder oli maas ja hoov ehitusmaterjalist sassis.
Olin vait. Vaidlesin temaga mõtetes.
Aga tasapisi ta harjus.
Suvel võttis omale aega, Alguses tuli päevaks.

Viis garaazist kogu staffi õue ja sättis oma käe järgi tagasi.

Mitu päeva ei leidnud ei saagi ei haamrit  :-)

Ehitas puude kuivatamiseks korraliku kuivatusraami.
Pesema, peale päevatööd ei olnud nõus ta jääma. Ta ei saanud aru, kuidas see kausimajandus saunas toimib.
Tasapisi sai päevadest nädal.

Tassis lahti kaevatud vundamendi mulla aia taha.
Veel tassis ta lahtikaevatud vundamendiauku täiteks 14 tonni looduslikku kruusa.

Tasandasime koos kruusa ja maapinna ning istutasin kadakad ja mõned ilupõõsad.

Pojaga vedasime suured maakivid.

Uus plaan on ka. Kavas on koos ehitada lammastele kodu. Meil oli metallist kasutuseta garaaz.

Sellele lõikasime sisse aknaavad ja ukse, et loomade kodu saaks kahetoaline. Sest lammastega koos hakkab meil elama ka eesel. Kanamaja ja küülikute kodu ehitamine seisab ees järgmisel kevadel.
Meil on toredad plaanid
Ja mul on töökas abikaasa. Sellest sai ta ise ka aru. Nüüd talle juba meeldib uusi väljakutseid võtta.
Oma esimese linnumaja ehitas ta ka.

Pere pesamuna uued sõbrad

Meil on külas lapsi küll, me pole lihtsaltjõudnud veel tutvuda. Sellepärast on poiss leidnud omale uued sõbrad.
Konn, sisalik, ja liblikas.

Konni on meil palju. Muru niites kõnnib ta ees ja ajab konnad teelt. Mõnikord korjab ta need kokku ja viib ämbriga oja äärde

Sisalik ehk väike krokodill.
Kas tead, et ta ei suregi ära kui saba maha jätab?

Tean, tean, pojake.

Liblikad

Kuivanud liblikad, mis leiab, kleebib ta oma kunstitööle suvetoas. Sinna kleepis ka ta ühe väikese hiire. Liblikas ja hiir paistavad voki taga seinal musta täpina.

Aga oma kaisusõpru jalutab ta murul kelguga.

Õhtuti meeldib talle lõkkeääres istuda

Kõrvalhoonete võlu

Nagu jutuks oli, on meie krundil veel kaks maja, lisaks elumajale. Aidahoone näiteks. Hoone on 130 a vana. Sellel oli laastukatus aga eelmine omanik on eterniidi peale pannud. Eks vaata, millalgi kui rikkaks saame, siis taastame laastukatuse.

Aidahoones on saun. Vene saun! Sellest hiljem. See on parempoolne uks.
Veel on lahe kambrike millest sai perelaste suvetuba - see on vasakpoolne uks.

Keskel on veel üks ruum. Sellele ei oskagi nimetust anda aga tulevikus tuleb sinna ajaloohõnguga õppeklass ja puhkeruum. Tahvel seinale ja rühmatöö tegemiseks istmed on juba olemas. Selle ruumi võtsid omaks ka pääsukesed. Nii tore perekond.

Mida selles aidas kõike polnud?! Esialgu nendesse ruumisesse sisse ei pääsenudki.

Meie kolimised, kõik kottidesse pakitud.

Ka vets läbis esimese värskenduskuuri. Ees seisab tõeline töö mida lükkame aina edasi. Kõik tuleb välja rookida ja maasees olev paak õigesse kohta veeretada/paigaldada. Hetkel on see viltu mis viltu ja pihta ehk sisse ei lähe peaaegu midagi ;-(

Abikaasa vannub käsi rinnal, et tema seda tegema ei hakka. Aga küll hakkab. Kuhu ta pääseb.

Käsi saab igal juhul peale toimetusi pesta.

Huvitavad leiud ja nii sünnib kunst

Nimetasime vana aidahoone vasakpoolse toa laste suvetoaks. Sisse me sinna ei mahtunud. Ees oli nn koli. Ükshaaval asju välja viies ja tuba korda seades leidsime riidekirstu, õunamahla tegemiseks õunte purustaja, sõdurisineli täískomplekti,  kokku 3,5 tonni vanarauda, tohutu hulk purke, traktori koos järelkäruga jne.

Kuus kohvrit





















Näiteks leidus seal ka meestetill. Vanaema arvas, et tal on halb kuulamine ja see oleks igati abiks. Aga väikemehe arvates oli see nõianina.

Veel leidus suure kastruli kaas. Sellest sai võitlemiseks kilp.

Lapsed said ohutus kauguses tegelemiseks ja vaba aja sisustamiseks pihustivärvid ja vineertahvlid. Looming võis alata.

Mõne aja pärast oli tuba tühjaks tehtud ja looming valmis. Pildid riputasime seintele ja tuppa said vajalikud asjad. Kolm voodit, lauamängud, raamatud ja muud vajalikud leiud. Riiulid on täis.

100 megabaiti versus 20 megabaiti

Elades pealinnas teenindab meie vajadusi 100 megabaiti internetti. Vabandan kõikide lugejate ees oma sõnastuste pärast, sest väga täpselt ei teagi, kuidas neid asju nimetada ;-( Kirjutan nii, nagu ma aru sain.
Ühesõnaga, meil on täna poole seina suurune telekas mis töötab neti toel. Sellega saab internetti ja kõikidele kodulehtedele nagu ikka internetis. Lisaks treeningprogramme jm. Meil on nii filmiriiul kui videolaenutus ja kõik kanalid mida üldse tead.
Veel on meil arvuti millega poisid mängivad mingit mängu millega teenitakse punkte, mille tõttu nad omavahel kaklevad ja mille tulemustest klassikaaslastele kindlasti teada antakse.
Meil on kaks sülearvuti, millega me tööd teeme.
Enam vähem saame hakkama, poisid küll vahel seisavad käed puusas ukselävel ja tahavad teada, miks nende mäng läägab aga sellegipoolest, mängime välja.
Kolides maale saab meil olema vaid 20 megabaiti. Mida me selle eest saame ja mida mitte? Saan öelda, et meile ei tule midagi juurde, pigem saame öelda, et midagi meile ikka jääb ka. Meile jääb neti kasutamine sülearvutites töö tegemiseks. Saame tulevikus telekast näha 24 kanalit. Filmilaenutus kaob. Telekast netti me ei saa: naljakaid videoid enne magamaminekut youtube´ist me enam vaadata ei saa. Ka vaid täiskasvanutele mõeldud asju me enam vaadata ei saa. Mängida seda mängu poisid samuti enam ei saa. Aga seda nad veel ei tea. Ma ei tea, mis siis saab, kui teada saavad ...

Kuidas nii? küsimusele vastas teenusepakkuja, et no kuulge - teie ju kolite. See on hajaasustus. See on kõik, millega peame hakkama saama.

Tahaks küsida. Ei tea veel kellelt, aga ikka- Kas see on normaalne?

Jäätist meil ole!

Sissejuhatuseks katkend mu romaanist "Ära ütle ei"

Hille enesekindlus, mida ta just oma koduhoovis seistes, tüdrukuid rõõmsalt tervitades äsja tundis ja uhkusega välja näitas - kadus. Värskest maaõhust ja kaugeleulatuvast avarast vaatest, mille üle ta siin äsja uhke oli ja millest ise kindlust sai - kukkus kokku: „jäätist mul küll toamail pole!“ tunnistas ta kurvalt. „Tõttöelda, ma ei mäletagi, millal viimati jäätist sõin!“ lisas ta kommikarpi vastu võttes.
„Lähme siis poodi! Mis seal siis ikka!“ pakkus Viktoria. "Ega minulgi pole alati kodus kõike kohe käepärast võtta! Kui rumal minust, oleksin võinud ju sulle ette öelda,“ vabandas ta otsekohe.
„Meil külapoes jäätist ei müüda,“ teatas Hille, „õieti meil pole enam külas poodigi,vaid kaks korda nädalas käib poebuss. Jäätist pole ma neilt tellinud.“

Ka meie lapsed küsisid jäätist. Ise sellepeale ei tule ja isu ka ei teki aga lapsed sellisel asjal meelest minna ei lase. Mis nüüd teha?

Rattaga ei saa minna sest puudub pakiraam, et laps kaasa võtta. Enne kui koju tagasi vändata, on jäätisest piim saanud. Jalgrattaga pole väikemees veel sõitma õppinud, alles eile pumpasime uue ratta kummid täis. Üksi koju last jätta ei julge.

Tuleb soetada jäätisemasin. Milline?

Mulle meeldib ja ei meeldi

+ meeldib see, et vetsus käimiseks on mul vaja teha 100 sammu (täpselt pole lugenud aga umbes nii ...). Piisava päevase vedeliku tarbimise järel saan päevas täis 1000 sammu kindlasti. See on juba 1/8 päevasest koormusest :-)

Pane tähele, hetkel on vets pildi vasakul nurgas, aida kõrval jalgväravast minna...

- ei meeldi see, et enese üles löömiseks (loe:kenaks tegemiseks) tuleb spetsiaalselt aega võtta. Muidugi ei taha ma kena olla vaid ööklubis, ikka koduhoovis ka. Aga tegemised, mis pooleli ja mis aina lisanduvad, võtavad pidevalt ära selle planeeritud aja mil ripsmetušši võtma lähen :-(

Veel silmailu

Tasapisi ruume koristades leidsime hulga metalli millele nimetusi ega otstarvet anda ei osanud. Kogusime need kõik ühte kohta kokku. Mõne päevaga oli kuhi kõrgem kui ükskõik milline täiskasvanud inimene.
Vanaraua otsingutes jõudsime sellise asjani. Sellega niitis meie vanaisa heina, hobune ees. Mäletan väga hästi. See oli aianurgas puulehtede ja muu risu vahel kinni. Taaskord võtsime appi auto, sidusime rihmadega kinni ja vedasime välja.

 

Silmailu sai maja küljele. Vana õunapuu murdunud oksa alla.

Pisut värvi ei tee paha. Palju pole vaja. Veel sammaldunud kände metsast, maakive ja igasugu saapaid. Saapad said samuti uue tooni.