Lastelaager

Kohe algusest peale teadsime, et hakkame talus pakkuma koolidele õppekäike ja teeme lastele laagreid. Asukoht on meil ju turvaline ja looduslähedane, paljudel lastel maal käimise võimalus puudub. Ettevalmistusi selleks tegime aasta. Nüüdseks on toimunud lastelaagrid nii kevadisel kui suvevaheajal.

Algklasside õpilased on eas kus esimene laagrikogemus üldse kõnealla tuleb, seepärast tegime laagreid vaid algklassi vanusele. Samuti otsustasime võtta korraga lapsi pigem vähem, sest leidsime, et meie tegevused ja hool peab jõudma iga lapseni.Leidsime, et iga laps peab saama laagrikogemusest positiivse kogemuse ja selle nimel pingutasime kõvasti.

On teada, et lapsed on erinevad. Toitumisharjumused, kodune keel, käitumine ja distsipliin on kodudes erinevad, sellega tuleb meil arvestada. Samas anname alati ette teada, millised on meie reeglid ja ootused. Kooskõlastasime päevakava ja menüü enne laagrit kõikide lapsevanematega.

Kunagi laieneme, püstitame kämpingud, rajame metsarajad, paigaldame seiklusrajad jne. Siis saame laagrit pakkuda ka põhikooli lapsele.

Oleme teadlikud kõikidest nõuetest, MTÜ juht on laagreid läbi viinud aastaid. Sooritanud lastelaagrite läbiviija ja juhtimise eksami. Läbinud esmaabi jm koolitused.

Pakume lastele iseseisvat ja juhendatud mänguaega toas ja õues, tegevusi loomadega (lambad, küülikud, kanad, vutid, koer ja eesel), õpetame lihtsamaid töid, korraldame meeskonnamänge, õpime üksteist abistama ja kaaslastega arvestama, viime läbi sportlikke mänge ja võistlusi, teeme käsitööd, toetame keeleõpet, loeme muinasjuttu jne. Toitlustame lapsi neli korda päevas.

Tere tulemast!

______________________________________________________________________________

Kokkuvõte:

Suve lõpus kokkuvõtet tehes, saame kindlalt väita - lastele siin meeldib; tegevused on meil omanäolised; suhtlemine jõuab iga lapseni. Igal juhul teeme uusi plaane, et laieneda, et paremaks saada. 

Olgugi, et peale laagrit oleme väsinud, on väsimus positiivne ja mööduv. Peale laagrit korjame territooriumilt kokku kõik laiali tassitud esemed; parandame asju, mis katki; vahetame välja asju mida parandada ei saa; soetame uusi jne.

Tagasiside lastelt ja vanematelt oli positiivne, kirjutati nii: meil on huvitavad tegevused, fotod annavad põhjaliku ülevaate, lapsed räägivad kodus laagrist rõõmsalt, lapsed meenutavad peale laagrit tegevusi ja uusi sõpru tihti, kõht ei olnud kunagi tühi, toit oli väga maitsev jne.

Meie ootus vanemale on: laps peab ise nõus olema laagrisse tulema, sundida ei saa. 

Huvitavad seigad:
- Kevad, vesi ojas suliseb, konnadel vilgas elutegevus. Lapsed seisavad kummikutega ojas ja nutavad. Küsimusele, mis juhtus, vastati, et konnadel on külm, nad tuleb päästa. (lapsed viskasid konnakesed kaldale, nemad hüppasid vette tagasi).
- Suve lõpp, juurviljad ajas valmis. Võtan peenrast kartuleid, juurde tuleb poiss. Ohoo! Kartulid! Kuidas nad siia said? Tuli ausalt ära rääkida, kuidas kartulid maha saavad.

Aitäh vanematele!

Onnidest

Kui peres on pojad ja krundil on mets, siis võrdub see onniga. Lapsed ehitavad ikka onne. Puu alla alla ja puu otsa. Nii ka meil. Vanim poeg alustas onniehitusega eelmisel suvel. Onni põrand sai puude vahele, 2 m kõrgusele.

Lapsed riisusid pinda, lõikasid oksi maha. Seinad tegin äralennanud peotelgi jäänustest. http://pealinnastmaale.blogspot.com.ee/2017/04/

Põrandal ka vaip.
Vaatasin onni ja mõtlesin, patt oleks raisata, saagu ka esimene korrus!

Ümberringi kile, et vihm sisse ei peksaks.

Väljapoole peenikesed palgid ja sisse käsitöö.

Otsisin välja kõik riided mida ei kanna ja lõikasin ribadeks. Seejärel heegeldasin triibulised seinad.
Esimene päev.

Esimene nädal.

Valmissein.
Need ringid on autorehvidele paigaldatud istumise katted. Suvel saab need lükata kokku ja peale panna madratsi.

Võib ka istumiseks kasutada ja vahepeal teed juua.

Lastelaagit on tore pidada kui poistel on baas.  See on varitsuskoht. Ja sinna mahub palju. Tüdrukud olid nõutud, neil onni polnud. Kiiresti panin peakese tööle ja täna valmis ka tüdrukute onn. Meie armsa maja teine korrus oli täis igasugu laudu.

Puhastasin. Katusematerjal oli eterniit.

Tüdrukud ka abistasid.

Kogu tuba sai ajalehekihtidest tuulekindluse ja tapeedist seinad.

Laematerjaliks kasutasin pitsi, satsi.

Leidsin kaks voodipeatsit, neist valmistasin kaks voodit. See tähendab, et suvel saab siin kaks inimest ka ööbida.

Lisaks veel siidist kaunistusi mis tüdrukulele kohane.

Vot nii! Nii palju käsitööd, loovust ja armastust nii maja kui laste vastu.

Põnev seltskonnamäng - "Teravad (maitse)elamused"

Hea meel on tutvustada uut seltskonnamängu.

Õhtu jooksul saate osa neljakäigulisest maitsvast õhtusöögist, samal ajal toimub haarav seltskonnamäng. Territooriumile on peidetud ülesanded ja väljakutsed. Lahenduste leidmiseks on vaja meeskonnatööd. Väljakutsed on muinasjutu ja päriselu piiril, lapsemeelsus, ohtlik seik ja midagi jubedat võib toimuda puu taga, jõe kaldal ...

Mängu alguse ja läbimise aja valib seltskond ise. Mängu lõppedes ootab seltskonda vene saun ja majutus. Majutuse võib seltskond valida ise kuid mäng võib kesta edasi - majutuse hoopis loosime...

Igal juhul on garanteeritud täis kõht, puhas selg ja kosutav uni.
Mäng sobib paremini roheluses aastaaega kuid kes keelab soojalt riietuda ning lumes sumbata.

Kas julged proovida?

Teine korrus

Kui maja ostsime, ei olnud sel teist korrust. Oli trepp üles, viilkatus, külgedel ega katusematerjali all ei olnud soojustust. Maja väljast soojustades tegime kohe ka kõik tegevused, et teine korrus saaks välja ehitatud. Soojustasime nii küljed kui katuse. Panime aknad. Ehitasime põranda.

Imelik süsteem oli sel katusealusel. Katusekonstruktsiooni hoidsid üleval mõlemal pool 12 latti. Kui oleksime kõrvalseinad siledaks ja kinni ehitanud, oleks jäänud väga vähe põrandapinda. Seepärast otsustasime vahedesse ehitada augud kuhu lähevad kastid asjade jaoks, et ei peaks tuppa kappe panema. Ehitajale see idee ei meeldinud, liialt palju tööd aga siiski tegi. Vandus ja tegi. Nii saime 10 auku kastideks.

Peale värvimist, põranda ladumist ja valgustuse paigaldamist võivad poisid sisse kolida.

Ilupärast paneme ka palgid ning liistude asemel kasutame köit.

armastus võidab

Armastus võidab alati.
Mõni aeg tagasi, enne lehekolletusi, oli võimalus võtta vastu väljakutse, milleks olin teinud ettevalmistusi pika aja jooksul. Nii umbes 20 a. järjepidevalt.
Otsustatud tehtud.
Tuli lahendada logistiline probleem. Kui varem istusime kõik koos pereautosse ja sõitsime ühte suunda, siis nüüdsest oli vaja hakata liikuma kahes erinevas suunas. Auto oli üks, teise auto ostmine jääb tulevikku.
Lahendasime transpordi selliselt, et ostsime võrri. Mina sõidan ühele poole 70 km, abikaasa sõidab võrriga 6 km rongijaama.

Kuni kõikide puulehtede langemiseni ja ka esimese lumeni toimis süsteem hästi. Võrr pidas vastu, riietus kandis vihma, tuult ja külma. Aegajalt oli vaja vaid võrri õlitada, ketti pingutada ja kütust lisada.
Vaatasin ühel õhtul videot mis kirjutuslaual arvutis avatuna oli - võrridest.
Seletas, kuidas kaitsta, millised varuosad igaks juhuks peavad varuks olema ja kuulasin hoiatusi, mida teha ei tohiks. Siis õpetas, kuidas võrr puhastada ja talveks nurka tõsta, sest ainult veidrik sõidaks talvel, tema ei tea kedagi, kes võrriga talvel sõidaks.
Vaatasin aknast garaazi poole kuidas abikaasa võrri eest hoolitses ja mõtlesin - kumb meist veidrik on?
Edasi toimis mõnda aega kõik samamoodi kuni üni ühel õhtul abikaasa helistas ja abi palus, võrr oli paksu lume all terve päeva, õhtuks aku hukas ja käima ei läinud. Sõitsin rongijaama vastu, toppisime võrri auto pakiruumi ja sõitsime koju. Vaikselt.
Õhtul, peale sooja teed ja villaseid sokke, küsis abikaasa, kas ma ikka tean kui palju ta mind armastab?
Muidugi tean.
Võrri panime garaazi kevadet ootama ja mina jätsin väljakutse sinnapaika.

Aia ikka parandasime!

Mäletate lugu kus kirjutasin - aed on ära vajanud - kuidas seda parandada selliselt, et ajalugu ikka säiliks?

Suvel võtsime aialt kõik lipid ära. Vahetasime välja lagunenud horisontaalid. Metsas oli nagunii vaja võsa maha võtta, nii sobisid ka omad kõverad haavad. Metallpostid värvisin punaseks. Hakkasime lippe tagasi panema, avastasime siis, et horisontaalkõverikud ei võimalda meile enam sirget aeda, pikkupidi vaadates. Lahendus tuli leiutada.

Panime vaheldumisi. Üks ühele poole, teine lipp teisele poole horisontaali. Järgisime vaid ülemist serva.

Meile sobib!

Pääsupesa

Pääsukesed tegid oma pesa meie vana maja palkide vahele. Eelmisel suvel koristasime aidaruumi ja ilmselt see pääsudele ei meeldinud. Ühel päeval avastasime, et pääsud olid oma pesa garaazi. Nüüd enam ust kinni panna ei saanud. Aidauksel on üleval selline ava, kust sisse välja lennata saab aga garaazil pole. See tõi omakorda olukorra, kus kanad said sisse välja käia kuidas soovisid ning oma jääke jätta, kuhu soovisid.

Ühel päeval haukus koer ukse ees. Läksime vaatama. Pääsud olid oma pesa väga kehvasti ehitanud, see oli alla kukkunud, maas olid pisikesed neli pojakest. Varianti polnud muud, kui pojakesed korvi tõsta ja naela otsa riputada. Lootsime, et ema neid ei hülga. Üks linnuke sai ikkagi viga ja hukkus.

Kolm kasvasid ilusti ja õppisid lendama.