suve- ja sügisemehed

Ehitajad on ikka üks vahva seltskond!
Suvel töötasid meil mehed maja fassaadi heaks. Sügisel ehitasid mehed meile vetsu-vannitoa.
Suvemehed olid sellised kelle jaoks jätkub vaid kiidusõnu. Kuidas nad omavahel infot jagavad ja suhtlevad, millest räägivad ja kuidas. Kuidas töö tehtud sai.
Sügisemehed on muidugi ka toredad, omamoodi ilmselt.  Ainult kuula ja imesta. Natuke kannatust oli vaja ka, sest töö oli vaja ikkagi valmis saada.

Mõned laused, mõtted ja ütlemised sügisemehelt:
- sa oled nagu mina, ma ka ...
- ma tean, mida sa mõtled ...
- ma tean küll, kuidas sa tahad, aga ...
- mä näen, et sa ei tea midagi ...
- ma ei pea teile midagi seletama
- sa oled samasugune võhik nagu mu ema kes saab aru, et ühe päevaga ehitatakse maja valmis
- ütles mu vanimale pojale, et pole emalt vaja midagi küsida, ega need naised midagi tarka öelda ei oska
- kutsus me väikepoja kaasa, lähme koos autoga sõitma
- see maja on nagu porno
- katus on teil nagu tripper
- töö on nagu lamava hobuse vedu (ei tea, mida see võiks tähendada?)
jne
-kogu aeg tundus olevat häda, miks tööd teha ei saa

Kommenteerida üldse ei tahaks. Seinad said siledad ja sirged, asi seegi.

Kas mu hirm on põhjendatud?

Ühel pealelõunasel ajal liikusin pealinnas ja nägin tuttava kooli tuttavaid õpilasi jalutamas. Noormehed ja neiud hoidsid kinni käest ja naljatlesid. Tähelepanu hoidmiseks tõsteti õhku tütarlaps ja võideti muul moel tähelepanu. Väga vahvad noored ja täiesti eakohane tegevus! Ilus noorusaeg!

See pani mind aga mõtlema sellele, mida minu idee - maale kolida - minu poegade jaoks tähendab või tähendada võiks. Ning mida see võiks ehk tähendada ka teiste noormeeste/neidude jaoks kes linnas ei ela. Sest mitte kõik noored ju ei ela linnas. Me pole ju ainsad, kes maal elavad.
Ühesõnaga, praegu on nii, et me tuleme peale kooli/tööd koju - nagu ka teised noored ja pered - aga osad jäävad linna! Poisid lähevad õhtul tüdrukutega kohtama. Nad lähevad käest kinni jalutama. Meie poisid mitte.
Kas see võiks tähendada, et nad jäävad jalutamata ja käest kinni hoidmata? Kas maal elavad poisid jalutavad tüdrukutega vähem? Kas nad jäävad millestki ilma?
Või see sõltub tüdrukust? Kui on väärt tütarlaps, siis saadab perepoeg meid koju/maale ja tuleb ise, ei tea kuidas aga kuidagi ikka, hiljem järele?

Rendipeenar!

Hea lapsevanem, võta kinni võimalusest, kavanda/broneeri järgmiseks suveks oma lapsele rendipeenar!

Ideest teostuseni:
1. Kui lapsevanem ja laps jõuavad kokkuleppele, et üks oma isiklik peenar peaks/võiks lapsel olema kus saaks laps ise kasvatada, mida soovib, ise rohida ja vastutada, mis sellest välja tuleb. Lilled ja saak kuulub lapsele. Selleks omal võimalust ei ole, siis selleks on nüüd võimalus meie juures.
2. Kui pere soovib ise peenra rajada, siis lepib pere kokku, millal ta seda teeb, kooskõlastab suuruse, võtab asjad kaasa ja tuleb ning ehitab peenra. Kui on soovi, ehitame peenra ise.
3. Laps istutab kevadel, mida soovib.
4. Suvel leiab aega ja kastab, rohib.
5. Soovi korral ja kooskõlastatult on võimalik perel saata laps maale nädalavahetuseks, et võtta meiega koos ette üks matk, korjata marju, teha käsitööd, korrastada oma peenar, õppida moosi keetma jm.
6. Saadame pilte, mis seisuses peenar on, et siis ise valida aeg hoolitsemiseks.
7. Sügisel tuleb korjata saak ning valmistada ette peenar puhkuseks.

Soovi korral, võta ühendust!

Mida me turundame?

Talud püüavad ikka midagi kaubandusse paisata, midagi omanäolist turundada. Kes pakendab ravimtaimi, kes leiutab juurikakrõpse, kes pakub käsitööd.
Nii juhtus ka meil, käivitasime kodus arutelu, mida meie talu turundada võiks/saaks. Võililled ja pärnaõied on kättesaadavad nii poest kui apteegist. Käsitöötarbed laatadel on esindatud rikkalikult.
Milles seisneks meie turundamise eesmärk? Kas tahaksime teenida tulu? Kas meil on asju, ideid või esemeid, mida vajavad kõik teised? Kas meil on liiga palju vaba aega? Kas meil on midagi üle, või on meil midagi, mida teistel üldse pole?
Arutelu viis selleni, et tulust ära me ei ütleks, teame sedagi, et vaid sedalaadi turundamisega ära ei ela. Jäime selle juurde, et mingi taskuraha suurune summa võiks tiksuda. Tekiks mingi vastutusala ja plaan.
Vaba aega üle pole meil kindlasti, küll aga saaksime aega jaotada või ümber jagada kui taskuraha eesmärk täidetuks saaks.
Jääb variant, mida meil on aga teistel mitte ning mida meil on ja teised tahaksid ka.
Vaikuseminutid viisid meid üksmeeles ideeni, et hakkame turundama eeslikomposti.

Pakume eeslikomposti!
Võimalik osta ämbriga või pakendatult.
Võib järele tulla ja võime ak ise kohale tuua!

vahva idee - kas on soovi?