Aiapavljon lendas minema

Maikuus toimuva hoovikontserdi peo ettevalmistused algasid juba märtsis. Külalistele, aga ka heitlikule ilmale ning varjualusele mõeldes ostsin suure peotelgi. Et heitlik ilm ei segaks ja oleks mõnus ka suvel sääskede eest varjule pugeda.

Aiapaviljoni püstitasime nädalavahetusel ja selle kokku panemine võttis ligi kolm tundi.
Tootja andmed
Suur akendega 26 m² aiapaviljon - nagu elutuba!
# metallist konstruktsiooniga
# paviljonil akendega seinad
# mõõdud 600 x 440 cm
# kõrgus 3,5 m
# kattematerjal: 110 gr/m2 pvc-ga kaetud polüester.

Telk sai väljas olla kolm päeva. Telgi uksed hoidsime kinni, et tuul sees ei keerutaks. Kolmapäeva pealelõunat tõmbas tuul takjaribad ukse kõrvalt lahti ja tuul tõstis paviljoni maast üles - viis üle aia.

Kusjuures, meil oli kõik õigesti kinnitatud. Maa sisse jäid vaiadega alused, torud aga, aluste seest, lendasid minema. Nagu näha, kaks vaia jäid maasse.

Paviljon oli jalad püsti puude vahel, konstruktsioonid kõverad ja katki.

Murdunud või painutatud on ligi pooled metallkonstruktsioonid.

Miks nii juhtus?
Juba kokku pannes arutasime, on ikka tootja, leidis, kust kokku hoida...

... takjaribad, mis peaksid ümber posti hoidma kogu katust ja ka seinu, nende kinnitus oli maksimum 1 cm ulatuses kinnitatav. Pooltel isegi vähem. Kuidas saab cm takjariba, meetrise vahe tagant, hoida koos ülisuurt 3,5 m telki? Tuul kiskus takjaribad lahti, mitte ainult, ka õmblustest lahti ja viis telgi minema. Põhjus-tagajärg väga lihtne!

Kusjuures, Eestis on tuulised ilmad, see pole kellelegi uudis. Polnud ühtegi juhendit kaasas, mis ütleks, hoidke uksed kinni või vastupidi, hoidke uksed lahti. Katus on 3,5 m kõrge. Ei ole loogiline panna telk üles nädalavahetuseks ja siis näiteks tuule tõustes maha võtta. Ülespanek võtab aega mitu tundi.

Ei, maikuu pidu ära ei jää! Küll me midagi välja mõtleme
Pöördume müüja poole, vaatame, mis edasi saab!

Tegime päringu Hansapostile.

Vastuseks saime üsna lakoonilise ja üleoleva kirja: ostajad on täna teadlikumad oma vara hoidmisel; et tark oleks olnud, kui vaiu oleks rohkem maasse lisanud. Lõpetasid, et nemad ilmastikust tingitud kahjusid ei hüvita.

Vastuseks saatsin: et, esiteks ei saanud me vaiu lisada, sest konstruktsioonil oli kaks auku, kuhu vaiad panna. Teiseks jäid konstruktsioonid maasse, katus lendas minema. Ehk lisatugedest poleks abi olnud.
Kolmandaks on müüjal kohustus poole aasta jooksul pretensioonid vastu võtta ja tootjale esitada (seda ütles meile Tarbijakaitse). Tarbijakaitse kaitseb ostjat ehk mind, kui ma oleksin ostnud selle eraisikuna. Tarbijakaitse telefonivastus meile oli, et hansapost peab kauba meilt tagasi võtma ja tootjale saatma ekspertiisi. Kuna aga ostsin aiapaviljoni MTÜ nimel ja heaks, siis Tarbijakaitse meid ei kaitse. Meil tuleks kohtusse pöörduda. Milleks? Et 300 eurot tagasi saada, tuleb palgata advokaat. ... .

Ostjad on täna teadlikumad oma vara hoidmsiel - mis lause see on? Millised ostjad ja millest teadlikumad?

Vastust meile Hansapostilt pole ja ei tule ka ilmselt. Kaasabi ja mõistmist samuti mitte. Kaup24 seevastu, peale ostu, tunneb huvi, kas kauba kättesaamise ja kauba endaga on kõik OK? Umbes selliselt peaks ostjaga suhtlema.

Teadke, Parimate pakkumiste kaubamaja - Hansapost Teid ei aita!

Esimene hoovikontsert. Eesti 100 - 100 pakku! 20.mail

Mina tahaksin tulla sellisele üritusele...!

Seepärast otsustasin kokku panna vahva päevakava ja pakkuda seda ka teistele.
Meie hoov pakub sileda muruplatsi näol võimalust murul tantsimiseks. Tantsuetendus peab seega toimuma. Aidaruum on oma olemuselt nii õppeklass, kodukohvik kui peoruum.

Üritustesarja Eesti 100 raames toimuvad üle Eesti erinevad ettevõtmised ja need seostatakse arvuga sada. Kes istutab 100 tamme, kes valmistab 100 pesakasti, kes luuletab 100 luuletust. Jagatakse viljateri ja kingitakse kiikesid. Nii seome ka meie oma ürituse numbriga 100-lõhume 100 puupakku. Käesoleval aastal tähistab meie koduvald 25. aasapäeva. Ka selle numbri seome oma päevakavas.

Kuidas?

Tervituseks ei paku me napsu vaid paku. Vaheauhinnad on Olerexilt (iga 25 paku lõhkujale).

Peaauhinnaks on kinkekaart ja reis neljale Rootsi.

Kes on oodatud?

Kutsume külla: sõbrad, tuttavad, külarahva, projektidega seotud, valla ja kodukandi toredad inimesed, töökaaslasedki sekka. Pakume jõuduandvat juurikasuppi.

Kavas on töötoad: ilus naine; magus naine, tegus mees.


Auhinnad ORIFLAME, RED ALERT ja TALLINK














Hoovikontserdile saab tulla koos lastega. Lapsed mängivad õuealal ja tegelevad loomadega. Saavad voolida ja joonistada.

Hoovikontserdi avab rahvatantsuansambel TUISULINE,

Järgneb simman
Kasutada on vene saun, pakun koduõlut, avatud on kodukohvik...

Rahvatants on vahva tants, paneb naeratama. Sest rahvatantsijad tantsides naeratavad, eriti, kui tegemist on uhke Tuljakuga.

Juhendaja on kohusetundlik ja muhe - aitäh Monika.

Ilm oli ilus ja lõhutud sai 127 pakku. Käe tegid valgeks ka tantsumehed. Auhinnad said: Paul, Valdo, Liisa ja Ivo. Ivo lõhkumistehnika teenis ära ka eriauhinna - nüüd saab Ivo oma nutitelefoni laadida spetsiaalse otsikuga ka autos. Iga 25. paku lõhkuja sai sooja Olerex teki.

Lapsed aitasid mind

Munadepüha nädalavahetusel, ülestõusmispüha nädalavahetusel, kevadühadel või mis iganes nimega pühade ajal kaotasime kokku 4 lammast. Sellise üleelamise kirja panemisel pole oluline kevadiste pühade nimetus vaid fakt - kaotus.

Miks?
Nad olid kolmekesi otsustanud üheaegselt poegida. Esimese poegija lamba tallekeste saatusest andsin teada postituses - õnn ja õnnetus.
Teine poegija utt hukkus ise, poegides kell 1 öösel. Viskas end maha päeval ja mitte kuidagi tema sünnitegevus edasi ei liikunud. Kajuks pole meil keisrilõike tegemise võimalust. Õpetuse järgi talitsesin, panin käe sisse, ees oli aga sein. Mitte midagi ei toimunud ema tegevuses ja ta hukkus, koos poegadega. Pole teada ega aitaks mind teadmine, olid need lapsukesed risti või põiki. Oli ema endaga kõik korras vm. Looma tagasi ei saa.
Kolmas utt poegis raskesti, esimene tuli tagumik ees ja aitasin. Teine tuli ise aga oli niiiii nõrguke. Nagu sült. Jalgu alla ei võtnud, sööma ei hakanud. Toitsime terve öö kunstpiimaga, hommikuks ikka kosus aga päeva üle ei elanud.

Selline tragöödia. Olin tööl kui zombi. Kurvastasin ja nutsin õhtu läbi.

Arutasime poistega: äkki oli me söök vale, äkki pidamistingimused kehvad. Kutsusime tegelikult nädal varem igaks juhuks loomaarsti, et ta vaataks me uted üle. Mure oli ka - üks utt (neljas) kuidagi ei kasva. Veterinaar käis kohapeal ja ütles, et toit ja kodu on OK.

Samas, kui valged maalambad toovad korraga ühe talle, siis meie tõug, kes on tõule omaselt koguselt poole väiksemad, toovad ilmale talled kahekaupa. Risk ongi suurem.

Helistasime lammaste katusorganisatsioonile, arutasime nendega, mis võis juhtuda? Variante olevat mitmeid. Kas meile müüdi elujõulised loomad või ristandid? Seda me ei tea. Võibolla taheti karja puhastada, müüdi ebaolulised loomad. Me ei osanud ise valida. Kuidas neid toideti enne? Me ei tea seda. Kui meie kasutame küla loomapidaja heina, mida ta isegi kasutab, siis võibolla andsid eelmised omanikud midagi lisaks või hoopis teistmoodi. Lisaks on olemas algaja ebaõnn. Suurtes karjades on oma veterinaar ja tema vastutab. Väikestel karjadel ja pidajatel tuleb oma jõududega hakkama saada. Teadmiseks tuli võtta: kui iga hing on oluline, siis tööl käia ei saa. Tuleb koju jääda. Isegi kui mulle iga hing on oluline, siis töölt koju jääda me ei saa. Nii tulebki kaotustega leppida.

Uurisime kättesaadavat kirjandust. Hukkumisi on olnud ka teistel. Üks tõi välja, et isegi 30-40% kadu on normaalne. Lugesime postitusi ja arvamusi. Lohutust saime, me pole ainukesed. Aga silma jäi kaasmaalaste ilkumine teise õnnetuse üle. Näiteks mõnitati pidajaid ja ka loomi. Arusaadav - sõnavabadus. Aga kutsuge end ja oma mõtteid korrale! Leidke empaatiajoon, kas ilkumine aitab kuidagi?

Sellepärast võibolla polegi mu blogil võimalust kaasa rääkimiseks. Muide, talun kriitikat päris hästi. Kahjuks on hakanud silma, et mitte kõikide arvajate kriitika oleks konstruktiivne. Aga see pole selle postituse mõte.

Igaljuhul püüdsid lapsed mu mõtteviisi suunata, küsides: "Mäletad kui ükskord ammu me koera juures käis naabri koer ja sündisid kutsikad, meile teadmatagi? Mida me siis tegime? Kas siis oli sama tunne?"
"Ei olnud."
"Miks?"
 ...

Õnn ja õnnetus

Meie pere loomad said omale uued sõbrad. Nimelt, 31.märtsil liitusid lammaste, koera ja eesliga ema- ja isajänku ning kolm kana. Esialgu jäävad jänkud elama loomade juurde, kuni suve lõpuks valmib nende päriskodu. Linnukestega oli plaan, et siblivad niisama aias silmailuks ringi ja kingivad meile aegajal mõne muna. Aga ...

https://www.agri.ee/et/uudised-pressiinfo/linnugripp

Linnugripi tõttu ei saa me linnukesed niisama ringi siblida. Meie plaan - vabapidamsiel kanad - kukkus läbi. Ka nemad jäävad nüüd jänkude juurde. Õnnelikuks püüame nende elu ikka sättida, et saada õnnelikuks tegevaid mune. Munele peaks hakkama nad juunis.

Kahjuks ei leidnud ma infot, kui kaua see piirang kestab. Arvatavasti, kuni kõik linnukesed soojalt maalt päral on, aga millal?

Tibukesed on Sussexi tõugu
Jänkuema on Kalifornia ja Tšehhi albiino segu.
Jänkuisa on Prantsuse Pässi ja Kalifornia segu.

Aprillis läbisin koolituse, kuidas loomad kooli sotsiaaltöös abiks saavad olla ja meie jänkupoiss rõõmustas nii lasteaia- kui kooliõpilasi. Pealinna lapsed näevad loomi maal vanaema juures ja loomaaias. Mõni laps näeb ehk esimest korda.

Meie kõikidel loomadel on nimed. Uustulnukatel veel ei ole. Seepärast küsisime laste käest, mis võiks olla meie jänkupoisi nimeks?

Päeva lõpuks pakuti Sass,Krissu, Missu,Joosu,Mikk, Täpi, Kriisu, Täpi, Pätti. Otsustame mõne aja pärast, kui oleme kogunud nimesid ka jänkupreili jaoks.

Rõõm ja kurbus käivad aga käsikäes.

Meie lambake poegis aprilli algul, esimest korda ja tõi ilmale kaks musta lambakest. Sündmus toimus ajal mil kodus oli keskmine poeg. Sünnitusabi ja järelevalvet teostaski tema. Kõik toimus loomulikult ja hästi. Tallekesed tõusid jalule ja ukerdasid ema ümber. Öösel käisin vaatamas, kõik oli korras. Vastu hommikut läksin vaatama ...

Üks talleke oli ukerdanud end veeämbrisse ja ilmselt ei saanud sealt enam välja, oli hommikuks hukkunud.
Nuta või silmad peast välja...
Nii loll õnnetus...
Pidi see veenõu seal olema...

Kutsusime veterinaari emalamamst üle vaatama, kas ikka kõik on hästi? Olevat küll aga emal ei ole piima. Ostsin 10kg tallepiima segu. Lutsutas pudelist ja justkui paistis korras. Teisel hommikul leidsime, et ema ei võtnud oma tallekest omaks.

Uurisime spetsialistidelt, kuidas nii. On jah, nii. Esmaspoegijad emad ei saa mõnikord üldse aru, mis asjad need tema seest välja tulid. Emad peab isegi kinni siduma, et nad talledele viga ei teeks. Nii nüüd teemegi kui on näha, et tallesid eemale tõukab.

Selle loo avaldamine oli raske. Kuidagi ei tahtnud kurbust jagada. Aga kõik ei ole lilleline, ka sellega tuleb leppida ja sellest õppida. Loo avaldamsiele aitas kaasa eilne sündmus.

Eile rõõmustas meid teine lambake. Ka temal sündis kaks tallekest - süsimust ja lumivalge. Nii armsad.

Täna öösel me ei maga ehk tamm, kask ja mänd ...

Jaanuarist saati ootasime oma köögimööblit. Jõgevamaal on väärt käsitöölised. Käsitöö valmis nüüd, meie köök on saanud lõplikku ilme. Kui uksed on ees, siis nüüd on puudu ilusatest topsikutest riiulile.

Kui maja ostes oli köök - mitte midagi, siis nüüd on meil töökorras kogu süsteem ja talule kohaselt ka puidune. Põrand tamm, töölauad kask ja servamata mööbel mänd.
Ootus kappide ja uste järele oli nii suur, et terve öö paigaldasin lusikaid, taldrikuid ja topsikuid.

Jube uhke värk - käsitöö igat pidi. Iga laud kõrvalseisjaga arvestavalt kumer.
Leidsin hoovist vanad sepishinged. Kõverad ja roostes. Soovisime mööblit ilmestada sepishingedega. Pildistasin ja saatsin need Veskiseppadele. Tublid mehed, tegid 6 paari originaali järgi.

Kogun tasse, erinevatelt maadelt. Need on saanud omale koha - tassipuul. Hetkel ripub 30 tassi, ligikaudu samapalju ootab oma puud.

Küsisin, kui palju tellitakse puidust mööblit? Vastuseks sain, üliharva. Tavaliselt saepuruplaadist ja melamiidist. Talutüüpi pigem harva. Süsteemid on aga kaasaegsed. Konstruktsioonid liiguvad ise kinni ja sahtlid siinidel.



Aitäh Taimar!