Teine korrus

Kui maja ostsime, ei olnud sel teist korrust. Oli trepp üles, viilkatus, külgedel ega katusematerjali all ei olnud soojustust. Maja väljast soojustades tegime kohe ka kõik tegevused, et teine korrus saaks välja ehitatud. Soojustasime nii küljed kui katuse. Panime aknad. Ehitasime põranda.

Imelik süsteem oli sel katusealusel. Katusekonstruktsiooni hoidsid üleval mõlemal pool 12 latti. Kui oleksime kõrvalseinad siledaks ja kinni ehitanud, oleks jäänud väga vähe põrandapinda. Seepärast otsustasime vahedesse ehitada augud kuhu lähevad kastid asjade jaoks, et ei peaks tuppa kappe panema. Ehitajale see idee ei meeldinud, liialt palju tööd aga siiski tegi. Vandus ja tegi. Nii saime 10 auku kastideks.

Peale värvimist, põranda ladumist ja valgustuse paigaldamist võivad poisid sisse kolida.

Ilupärast paneme ka palgid ning liistude asemel kasutame köit.

armastus võidab

Armastus võidab alati.
Mõni aeg tagasi, enne lehekolletusi, oli võimalus võtta vastu väljakutse, milleks olin teinud ettevalmistusi pika aja jooksul. Nii umbes 20 a. järjepidevalt.
Otsustatud tehtud.
Tuli lahendada logistiline probleem. Kui varem istusime kõik koos pereautosse ja sõitsime ühte suunda, siis nüüdsest oli vaja hakata liikuma kahes erinevas suunas. Auto oli üks, teise auto ostmine jääb tulevikku.
Lahendasime transpordi selliselt, et ostsime võrri. Mina sõidan ühele poole 70 km, abikaasa sõidab võrriga 6 km rongijaama.

Kuni kõikide puulehtede langemiseni ja ka esimese lumeni toimis süsteem hästi. Võrr pidas vastu, riietus kandis vihma, tuult ja külma. Aegajalt oli vaja vaid võrri õlitada, ketti pingutada ja kütust lisada.
Vaatasin ühel õhtul videot mis kirjutuslaual arvutis avatuna oli - võrridest.
Seletas, kuidas kaitsta, millised varuosad igaks juhuks peavad varuks olema ja kuulasin hoiatusi, mida teha ei tohiks. Siis õpetas, kuidas võrr puhastada ja talveks nurka tõsta, sest ainult veidrik sõidaks talvel, tema ei tea kedagi, kes võrriga talvel sõidaks.
Vaatasin aknast garaazi poole kuidas abikaasa võrri eest hoolitses ja mõtlesin - kumb meist veidrik on?
Edasi toimis mõnda aega kõik samamoodi kuni üni ühel õhtul abikaasa helistas ja abi palus, võrr oli paksu lume all terve päeva, õhtuks aku hukas ja käima ei läinud. Sõitsin rongijaama vastu, toppisime võrri auto pakiruumi ja sõitsime koju. Vaikselt.
Õhtul, peale sooja teed ja villaseid sokke, küsis abikaasa, kas ma ikka tean kui palju ta mind armastab?
Muidugi tean.
Võrri panime garaazi kevadet ootama ja mina jätsin väljakutse sinnapaika.