Wednesday, April 4, 2018

Onnidest

Kui peres on pojad ja krundil on mets, siis võrdub see onniga. Lapsed ehitavad ikka onne. Puu alla alla ja puu otsa. Nii ka meil. Vanim poeg alustas onniehitusega eelmisel suvel. Onni põrand sai puude vahele, 2 m kõrgusele.


Lapsed riisusid pinda, lõikasid oksi maha. Seinad tegin äralennanud peotelgi jäänustest. http://pealinnastmaale.blogspot.com.ee/2017/04/


Põrandal ka vaip.
Vaatasin onni ja mõtlesin, patt oleks raisata, saagu ka esimene korrus!



Ümberringi kile, et vihm sisse ei peksaks.


Väljapoole peenikesed palgid ja sisse käsitöö.



Otsisin välja kõik riided mida ei kanna ja lõikasin ribadeks. Seejärel heegeldasin triibulised seinad.
Esimene päev.


Esimene nädal.


Valmissein.
Need ringid on autorehvidele paigaldatud istumise katted. Suvel saab need lükata kokku ja peale panna madratsi.



Võib ka istumiseks kasutada ja vahepeal teed juua.

Lastelaagit on tore pidada kui poistel on baas.  See on varitsuskoht. Ja sinna mahub palju. Tüdrukud olid nõutud, neil onni polnud. Kiiresti panin peakese tööle ja täna valmis ka tüdrukute onn. Meie armsa maja teine korrus oli täis igasugu laudu.


Puhastasin. Katusematerjal oli eterniit.


Tüdrukud ka abistasid.


Kogu tuba sai ajalehekihtidest tuulekindluse ja tapeedist seinad.




Laematerjaliks kasutasin pitsi, satsi.


Leidsin kaks voodipeatsit, neist valmistasin kaks voodit. See tähendab, et suvel saab siin kaks inimest ka ööbida.




Lisaks veel siidist kaunistusi mis tüdrukulele kohane.


Vot nii! Nii palju käsitööd, loovust ja armastust nii maja kui laste vastu.