Wednesday, February 1, 2017

Sigadused jätkuvad

Ühes varasemas postituses tutvustasin meie koera. Tõime ta Peterburist. Jahikoer, linnukoer. Eestis sellist pole.
Kuidas koer nime sai, sellest loe siit

http://www.uudis.eu/link/757375_Kuidas%20Erasmus+%20programm%20mu%20koerale%20nime%20andis/

Käisime esimesel koertenäitusel, beebiklassis, tõuomadusi ette näitamas/testimas. Et me koer on tõu parim beebi - selles pole kahtlustki (teist koera ju polnud), aga saime ka eriauhindu. Rahvusvaheline žürii märkis ära igasuguseid omadusi, andis sertifikaadi ja koer sai neli esimest medalit.



Aga sigadused jätkuvad.
Oleme linnas tööl õhtuni. Koju jõudes ei või me teada, mis meid ees ootab. Koera ei saa oma tõuomadustelt jätta lihtsalt õue ootama. Ta ei või olla niisama ka igal pool toas. Paneme ta hommikul ühte tuppa.
Tuba on päeva lõpuks selline

Voodi tiris ka puruks


Ja nüüd pole meil enam kardinaid



Kuidas edasi?

Hea, et remont pole sellesse tuppa veel jõudnud. Mõtlen, et kas saame üldse teha. Millised on ettepanekud?

No comments:

Post a Comment