Esiotsa võtsime kolm kana. Esimesel õhtul tegid kaks kana ühele tuupi. Nokkisid ta pead niikaua kuni see sai hukka. Jäid kahekesi. Sõbrustasid, hoiavad kokku.
Võtsime kuu hiljem juurde kuke. Seda aeti taga terve õhtu ja tõrjuti. Tema hoiabki nüüd omaette.
Uurisime natuke. Kanade maailm on selline, et uusi juurde ei taheta. Üsna julmad tüübid.
Otsustasime võtta siis kolm kana ja kuke koos, et need kaks sõbrannat ei domineeriks. Tõime eile koju. Vaatlesin, mis saab.
Kaks kana hoidsid omaette, tüli norima ei läinud. Nii kui riid tekkis, nii vahele astusin. Karjatasin kanamaailma õhtul viis tundi. Oli huvitav, õpetlik ja vajalik.
Küsite ehk, kas mul muud targemat teha pole?
Küsin ise ka, miks see mulle oluline on?
No comments:
Post a Comment