Kas mu hirm on põhjendatud?

Ühel pealelõunasel ajal liikusin pealinnas ja nägin tuttava kooli tuttavaid õpilasi jalutamas. Noormehed ja neiud hoidsid kinni käest ja naljatlesid. Tähelepanu hoidmiseks tõsteti õhku tütarlaps ja võideti muul moel tähelepanu. Väga vahvad noored ja täiesti eakohane tegevus! Ilus noorusaeg!

See pani mind aga mõtlema sellele, mida minu idee - maale kolida - minu poegade jaoks tähendab või tähendada võiks. Ning mida see võiks ehk tähendada ka teiste noormeeste/neidude jaoks kes linnas ei ela. Sest mitte kõik noored ju ei ela linnas. Me pole ju ainsad, kes maal elavad.
Ühesõnaga, praegu on nii, et me tuleme peale kooli/tööd koju - nagu ka teised noored ja pered - aga osad jäävad linna! Poisid lähevad õhtul tüdrukutega kohtama. Nad lähevad käest kinni jalutama. Meie poisid mitte.
Kas see võiks tähendada, et nad jäävad jalutamata ja käest kinni hoidmata? Kas maal elavad poisid jalutavad tüdrukutega vähem? Kas nad jäävad millestki ilma?
Või see sõltub tüdrukust? Kui on väärt tütarlaps, siis saadab perepoeg meid koju/maale ja tuleb ise, ei tea kuidas aga kuidagi ikka, hiljem järele?